Kangerlussuaq-mut angalanissat nassaariuk
Kangerlussuaq pillugu
Kangerlussuaq, qallunaatut Søndre Strømfjord, mittarfeqarfiinnaanngilaq. Kalaallit Nunaanut iserterfiuvoq. Timmisartumiik niunerniik pinngortitaq saarniilereerpoq. Kangerlussuaq nunaqarfiuvoq sermersuup iigartaanut qaninnerpaaq.
Nunaqarfik Kalaallit Nunaata qeqqaniippoq. Taanna timmisartut nunarsuarmit allameersut mittarfigaat Kangerlussuarmiillu timmisartut minnerit igutsattut nipiliorlutik inunnik nassiussanillu illoqarfinniit illoqarfinnut assartuisarput.
Misigisassat Kangerlussuaq
Kangerlussuaq mittarfeqarfiinnanngilaq. Timmisartumiik niunerniik pinngortitaq saarniilereerpoq. Sermersuup iigartaanut qanillinissaq ajornannginneruvoq. Ukiumut ullut 300 sinnerlugit allaaqqittarmat arsarnerit misiginissaanut tulluarnerpaavoq.
Sakkutooqarfimmiit nunaqarfimmut
Kangerlussuaq 1941-mi amerikarmiut timmisartortartuinut sakkutooqarfittut pilersinneqarpoq. Ullumikkut mittarfiuvoq ulapaarfiusoq nunaqarfiullunilu eqeersimaarfik pingortitamullu qanittoq.
Sermersuaq 30 km-iinnarnik ungasissuseqarpoq
Uummaarissuuisi, qasujaappisi pinngortitamillu nuannarinnittuuisi? Pisuttuaritsi imal. cykilit qaqqasiutit atorlugu angalaaritsi. Nammattagaq cykilillu pooqattaa tupermik taquassanillu immerlugu sermersuup tungaanut ingerlaaritsi. Killinganut pilluni sermersuaq annertoqisoq qaqqorilluni tungujornersaqarluni qorsuttaqarlunilu alanngialasoq takullugu, oqaluttualiatut misinnarpoq. Sermip iigarfia qutaarluusoq sermip aannersaanik qorsorpaluttunik tasinnguunnilik tarnimut katsorsaataavoq. Qaarpallattarnerit sermit nakkaasut, ataqqinnippalussuseqarluni nipaallisimanermik kipisitsisut, immaqa misigisinnaajumaarpasi.
Qanorluunniit pisoqaraluarpat; qanillivallaarniaqinasi! Sermersuaq nammineq inuuneqarpoq. Sermersuaq qaqillugu killingusaap tungaanut isiginnaarusukussi, nalunaaqutsersukkat aqqusaarlugit ingerlassaasi. Ilorrisimmaalaarusukkussi sermersuup tungaanut biilinik qaqqasiutinillu ingerlassisoqartarpoq.
Kangerlussuarmi takornariartitsisartut:
Umimmaat, tuttut teriannissallu
Kangerlussuup silaa peqqarniitsuunngilaq, naggorinneralu umimmaat tuttullu iluarusuutigaat. Biilimut bussimulluunniit ilaallutit uumasut meqqullit nunamut tulluussakkatut ittut qanillillugit isiginnaakkit.
Nunarsuarmi umimmaqatigiit amerlanersaasa ilaat Kangerlussuup eqqaaniipput. Uumasut taakku nassorujussuallit takisuunillu Meqqulerujussuit kigaallutillu ilakkuminarpasissutt. Paatsoorniaqinalli! 30-40 meterit missaannik pallinnaveersaakkit, nersutimmi arlaat sioorasaarneqartutut misigisoq, eqaaqaluni sukkaqalunilu timini 300-400 kiilullu akornanni oqimaassuseqaraluaq pangaleriataalersinnaasarpoq.
Ullut marlussuit manna najoruk
Tamaani arlalinnik tarajulinnik taseqarpoq. Taakkulu annersaat radareqarfiup Tacan-ip kujataata kitaatungaaniittoq aqqusaarniariuk. Ernga imerneqarsinnaavoq mineralvanditullu puaasaliunngitsutut mamassuseqarluni.
Unnuivigineqarsinnasut:
- Hotel Kangerlussuaq
- Polar Lodge, Albatros - Arctic Circle
- Old Camp, Albatros - Arctic Circle
- Kangerlussuaq Vandrehjem
Greenland By Topas
Air Greenlandip suleqataa ’Greenland by Topas’ angalanissanik assigiinngitsunik arlalissuarnik neqerooruteqarpoq.
Ilisimaviuk?
- Sermersuaq Kangerlussuarmiit tikikkuminarnerusoq. Sermip killinganut qanittumiittutit, sermersuup tungaanut angallanneqarsinnaasutit pisussinnaasutit piumaguillu aamma qaqiffigisinnaagit,
- Nunatta Angalatitsivia ass. Qeqertarsuup tunuani Ilulissiarnermut, Nuuliarnermut imal. Sisimiuliarnermut atatillugu Kangerlussuamut akunniffilinnik angalatitsisartoq.
- Nunaqarfiullunilu Atlantikoq ikaarlugu timmisartunut mittarfik.
- Kangerlussuup 180 km-inik qinngortussusillip qinnguani.
- Kangerlussuaq tassaasoq takornariartaammut M/S Fram-imut ilaanianut takornariareerlutillu utilersunut akunniffiusartoq,
Greenland by Topas, Air Greenland-ip suleqataa, Kangerlussuarmi angalatitsinernik assinnginngitsunik arlalinnik neqerooruteqartoq. Ataatsimiinnissaq ataatsimeersuartitsinissarluunniit angalanermut siunertaappat, taamaaliornissamut pitsaasunik periarfissaqartoq,
Ujaqqanik erlinnartuutissassinnik angerlaassisinnaasusi. Ujaqqanut kaataq atorlugu Qaarsorsuarmit peersillusi igalaassi saaniititassassinnik angerlaassisinnaasusi.
Timmisartuussinerit angallannerillu Kangerlussuaq
Paasissutissat
- Kalaallit Nunaannut isaarissat pingaarnersaat
- Inuttussusaa: 550
- Tunngavilerneqartoq: 1941
Ingerlassineq
- Kangerlussuup mittarfia Qallunaat Nunaanniit nal. ak. sisamat tallimallu missaanni timmisartorluni tikitassaavoq. Aasami sapaatip akunnerisa ullui tamakkerlugit ukiumilu sap. ak. sisamariarluni angallavigineqartarpoq. Kangerlussuarmiit Kalaallit Nunaata sinneranut ingerlaqqinnissamut periarfissagissaarpoq. Assersuutigalugu kujammut Nuup tungaanut avannamullu Qeqertarsuup Tunuanut Ilulissat tungaannut timmisartuussineq taamaallaat minutsinik 45-niit 50-inut sivisussuseqarpoq.
- Nunaqarfik eqqaalu pisullutit, bussinut ilaallutit aasaaneranilu aamma qaqqasiutinik cykilerlutit angalaarfigikkit. Ukiuunerani biilit nunakkoorutit, qimussit snescooterillu angallatigissallugit nunannarineqarnerpaajupput.