Club Timmisamut ilaasortanngorit

Taamaatiguk

5818

Air Greenlandip ukiumi ataatsimi sullissinermi unammillereerluni ingerlatsinini patajaallisippaa

 

2025 ukiuuvoq Air Greenlandip ingerlatsinerani ukiorpassuarni unammillernarnerpaajusimasoq. Nunap annersaani nalinginnaanngitsumik silarlunnerujussua, aammalu Nuummi nunani tamalaani mittarfiup nutaap aallarnisarnerani piffissap ilaani aallartussat kinguaattoornerinik taamaatinnerinillu kinguneqarfiusumi atuisunut, sulisunut ukiumullu aningaasaqarnikkut angusanut sunniuteqarpoq.

 

Air Greenlandip suliffeqarfissuani 2025-mi akileraannginnermi angusat 3,3 MDKK-nik amerlassuseqarput. Taakku ukiumut missingersuutini  naatsorsuutigisanit appasinnerupput ukiullu siuliinit angusanit appasinnerullutik. Ukiup ingerlanerani kaaviiaartitat amerlipput, kisiannili aningaasartuutit qaffasinnerunerisa kingunerisaannik isertitat artorsarfiupput. Sila peqqutigalugu aallartussanik taamaatitsisarnermi aningaasartuutit amerleriangaatsiarput, tamatumalu saniatigut upernaaq timmisartuussinermi inissanik amerlisitsinermi  inissanik tunisaqarniarneq ajornakusoortoq paasinarsimavoq, tamannalu aamma saniatigut aningaasartuuteqarfioqqippoq. Taamaattumik ukiap ingerlanerani tamanna nalimmassarneqarpoq.

Jacob Nitter Sørensen

- Ukiup naajartornerani silap pissusia nalinginnaanerulerpoq, timmisartuussinermilu inissat tunisallu iluarsiiffigineqarput, taamaalillunilu ingerlatsineq patajaannerusoq pilersinneqaqqippoq, pisortaaneq Jacob Nitter Sørensen oqarpoq.

2025-mi suliffeqarfissuaq niuerfiup ineriartorneranik ingerlatitseqqinnermut atatillugu sanaartukkanut pigisanut 248,4 MDKK-nik aningaasaliivoq, taamaattumillu aningaasalersuinissamut pisariaqartitat annertusipput. Ukiuni tulliuttuni pitsaanerusumik isertitaqartalernikkut, aningaasaliissutissatut pilersaarutigineqartut annertussusilerneqarnerisa attatiinnarnissaannik qulakkeerinissaq naatsorsuutigineqarpoq.

Niuerfiup ineriartornera

2025-mi Nuuk nunatsinni angallannikkut eqiteriffittut qitiulerpoq, tamatumalu peqatigisaanik nunanit tamalaanit eqqumaffigineqarneq annertunerulerpoq, angalarusuttut amerlanerulerput aammalu nunanit tamalaanit angallattut ussagarnerulerput. Nunatta iluani angallanneq annikillerialaarpoq, Nuummi nunani tamalaani mittarfiup nutaap pilersinneqarnerani Nuup  Kangerlussuullu akornanni angallattoqarunnaarnerata kingunerisaanik. Akunnittarfitsigut pisinnaasat killeqarput, pingaartumik Nuummi, tamannalu suli annertusaaqqinnissamut killiliisuussasoq naatsorsuutigineqarpoq. 2026-mi Ilulissani Mittarfiup ammarneqarneratigut, angalasut Nuukkoorlutik Imarpik qulaallugu angalanissamut ingerlaqqittussat ikilinissaat naatsorsuutigineqarpoq.

2026-mut ilimagisat

2025-mi piffissaq eqqorlugu angalasinnaannginnermi misilittakkat ingerlatsinermi unammilligassanik isumaginninnissamut, aammalu angalarusussusissatut naatsorsuutigineqartut naammassinissaannut tunngavissat pilersinneqarput.

Malik Hegelund Olsen Forperson WEB

- Angalanissanut pilersaarut pitsanngorsaavigaarput, eqaannerusumik aaqqiisinnaanissaq aningaasaqarnerullu pitsaanerulernissaa anguniarlugu. Nuummi nunani tamalaani mittarfiup aallarnisarnerani ajornartorsiutit ikilipput, aammalu Qaqortumi Ilulissanilu mittarfiit nutaat ammarpata unammilligassat taama annertutiginissaat naatsorsuutiginngilarput. Taamaalilluta piffissaq eqqorlugu angalasarneq pitsanngoriaateqassasoq naatsorsuutigaarput, taamaatitsiinnartarnermilu aningaasartuutit annikilleriarnissaat naatsorsuutigalugu, siulersuisuni siulittaasoq Malik Hegelund Olsen oqarpoq.

Air Greenlandip niuerfimmi unammillerfiusumi annertusaanissamik aallussinini ingerlatiinnassavaa. 2025-miit misilittakkat angalanissanullu pilersaarutip pitsanngorsarneqarnera tunngavigalugit 2026-mi akileraannginnermi angusat 60-70 MDKK-nik amerlassuseqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq.

 

Air Greenlandip suliffeqarfissuarmi ataatsimeersuarnissaq 11. Maaji 2026-mi ingerlatissavaa, tassanilu ukiumut aamma piujuartitsinermut nalunaarusiaq saqqummiunneqassaaq. Nalunaarusiaq 27. Apriili 2026-mi tamanut ammasumik pissarsiarineqarsinnaalissaaq.