Aappilattoq (Upernavik)
Aappilattoq Kalaallit Nunaata kitaani nunaqarfiuvoq, Upernavimmik pigineqartoq.
Angalanissamut allagartamik 3.000 koruuninik nalilimmik makitsinissaq tullerivaa: maajip 25-ani 2026
Det kan tage op til 30 sekunder for oprettelsen....
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Emaili nassaarisinnanngilarput
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Ilisarnaatit arfineq pingasut, naqinneq angineq, normorlu
- naqinneq mikisoq
- naqinneq angisooq
- Normoq
- ilisarnaat
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Kode isissutissat allangorpoq!
Timmisartup normua
Dato
Timmisartuussivik
Angalanerup sivisussusaa
Aallarfissaq
Aallarfissaq
Tikinneq
Tikinneq
Inniminniinernut normut arfinilinnik ilisarnaateqarpoq, kisitsisinik naqinnerinnillu imaqarsinnaaluni
Immersugassaq immersorniariuk
Inniminiineq atuutinngilaq
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Inniminniinerit ilanngunneqarpoq
Dehlimi oqaluttuarisaaneq nutaaliallu alutornartumik akuleriipput, ukiuni tusindtini ileqquusimasut 2000-ikkunni nukimmik naapiffiat. Indiami illoqarfiit pingaarnersaatut nunarsuarmilu illoqarfinni ataavartumik najugaqarfigineqarsimasuni pisoqaanersaattut Dehli kulturimik soqutigisalinnut, nerisassanik mamarisalinnut misigisassarsiorusuttunullu imaaginnavissunik misigisassaqartitsivoq.
Illoqarfik immikkoortunut marlunnut pingaarnernut avinneqarsimavoq: oqaluttuarisaanermi pingaarutilik Old Dehli nutaaliaasorlu New Dehli. Old Dehlimi basaarini labyrintitut ittuni misigisassarsiortoqarsinnaavoq, moskeenut tupinnaannartunut soorlu Jama Masjidimut alakkarterisoqarsinnaavoq pallittaalisallu aappalaartoq Red Ford UNESCO-p nunarsuami kingornussassatut allattorsimaffianiittoq oqaluttuarisaanermi pingaaruteqartoq misigiartorneqarsinnaalluni. New Dehlimi aqqusinersuit illugiiaanik orpilersukkat, aallartitaqarfiit nunasiaataanermilu illorsualiat tupinnaannartut, soorlu India gate aamma præsidentip illorsua Rashtrapati Bhavan nassaassaapput.
Dehli aqqusinerni akuutissaqarluartunik igaffinnit neriniartarfinnullu akisuunut siammasitsigisunik inuummarissumik nerisassiortarnermut aamma ilisimaneqarpoq. Qangatut nerisassioriaatsit soorlu butter chicken, chole bhature aqqusinermilu immikkuullarissunik nerisassiat nunarsuamut nallersuunneqarsinnaasut misilinneqarsinnaapput.
Dehlimi sulinngiffeqarneq piffissaq misigissutsillu aqqusaarluni angalaneruvoq. Illoqarfik qanorluunniit soqutigisalinnut misigisassarpassuaqarpoq - qanorluunniit oqaluttuarisaanermit takusassaqqissut, nerisassiornermi misigisassat, niuerniarneq najukkaniluunniit misigisassat soqutigisarigukkit.
Oqaluttuarisaanermit eqqaassutissat misissukkit
Dehli oqaluttuarisaanikkut pisoorsuuvoq tupinnartunik eqqaassutissarpassualik. Ajasoornartoq Red Fort alakkarteruk, eqqissisimanartumi Humayun's Tomb-imi pisuttuarit, Qutub Minar-imilu immikkuualuttorpassualimmik assassukkamik alutorsarit. India Gate takusaruk New Dehlimilu præsidentip illorsua aamma alakkartariaqarluni.
Kulturi paasisassarsiorfigiuk
Naalagaaffiup katersugaasivia orniguk imaluunniit Mahatma Gandip inuunerani ullut kingulliit najorsimasaa Gandhi Smriti alakkarteruk. Naalaffissuit qalipaatigissaartut soorlu Naalaffissuaq Lotus aamma Akshardham, illuliortaatsinik, anersaaqarnermik alutornarluinnartumillu takutitsinernik akuleriissitsiviusut, misigikkit.
Niuffaffiit basaarillu misigisassarsiorfigikkit
Dehli pisiniarnermik nuannarisalinnut paratiisiuvoq. Chandni Chowk-imi indiamiut niuffaffiat nerisassiornermi akuutissanik, annoraaminernik pinnersaatinillu ulikkaartut misigisinnaavatit. Niuertarfissuit nutaaliaasut aamma ornissinnaavatit, soorlu Connaught Place imaluunniit Dilli Haat, taakkunani India tamakkerlugu eqqumiitsuliat nassaassaallutik.
Dehlimi ooqattaagassat - aqqusinermi igaat najukkanilu nerisassiat
Dehlip tupinnartunik nerisassiorneq ilisimaneqaatigaa. Qangatut nerisassiat soorlu butter chicken, samosa aamma golgappa aqqusinerni igaffinni toqqaannartumik misilikkit imaluunniit illoqarfimmi neriniartarfinnut nalilersuisartunit nersorneqarsimasorpassuarnut neriartorit. Angallassisulerluni nerisassanik ooqattaarsiniarluni sammisassat nuannarineqarluartut aamma ilagaat.
Illoqarfik sikkilerlutit pisuttuarlutilluunniit angalaarfigiuk
Illoqarfik allatut sammiveqarlutit misigiuk angallassisulerlutit Old Dehlimi aqqusineeqqat aqqutigalugit sikkilerlutit imaluunniit illoqarfiup qeqqani naggoreqaluni qorsooqqissoq - Lodhi garden pisuttuarfigiuk. Eqqissilluni anersaartulaarnissamut inissaqartitsissaaq najukkamilu inuunermut qanillattornissamut periarfissiilluni.
Dehlimit angalanerit
Ulloq ataaseq angalanissanut Dehli inissisimalluarpoq. Taj Mahal takusarlugu Agra-liapallalaarsinnaavutit imaluunniit Rajasthanimi illoqarfik aappalunngusersoq Jaipur takusarlugu - taakku marluullutik ilisimaneqarluartumi "Gyldne Trekant"-mut ilaapput.
Dehli ukiut 2.500 sinnerlugit innuttaasoqarsimavoq nunarsuarmilu illoqarfiit pisoqaanersaannut suli najugaqarfigineqartunut ilaalluni?
Indiami moskeet annersaat Jama Masjid Dehlimiippoq qinusunullu 25.000-init amerlanerusunut inissaqarluni?
Nunarsuarmi kingornussaqarfiit pingasut Dehlimiipput: Qutub Minar, Humayun's Tomb aamma Red Fort?
Illoqarfik Asiami anginerpaamik nerisassiornermi akuutissanut niuffaffeqarluni – Khari Baoli – kanelit, kardemommit chilillu tikki silaannarmiillutik?
Dehlimi naalaffissuaq Lotus inunnut tamanik upperisalinnut ammavoq lotusillu sikkerneranit isumassarsiorluni immikkuullarissumik sananeqarsimalluni?
Innuttaasut: 32 millionit missaat (2024, illoqarfiit pingaarnersaata immikkoortortaa tamaat ilanngullugu)
Annertussusaa: 1.484 km² missaat
Oqaatsit: Hindi tuluillu oqaasii pisortatigoortumik oqaasiupput, kisianni najukkami oqaatsit atorneqartut amerlapput, punjabi urdulu ilanngullugit.
Aningaasat: Indisk rupee (INR)
Silaannaq:Silaannaq akunnattup kiattullu akornanniittoq - aasaanerani kiattorujussuaq, juulimit septembarimut kipinani siallertoq ukiuuneralu nillataartoq
Nunarput tupinnartunik, kusanartunik alutornartunillu ulikkaarpoq. Tikiffissat tullia uani nassaariguk.
Aappilattoq (Upernavik)
Aappilattoq Kalaallit Nunaata kitaani nunaqarfiuvoq, Upernavimmik pigineqartoq.
Ikerasak
Ikerasak qeqertami Uummannap kujataatungaani nunaqarfiuvoq. Inissisimanera aalisarnissamut piniarnissamullu periarfissanik ulikkaarpoq, ukioq naallugu pisassaallutik puisit, qalerallit, qeeqqat, tuttut umimmaallu
Iqaluit
Illoqarfik Iqaluit tikillugu immikkuullarillunilu tiguartinnarpoq, tikittullu inuit kulturiannik kingornussassianillu paasisaqarnissamut periarfissaqarluarput. Pinngortitap avatangiisaasup, qaqqat peqqarniippasissut, sermit qeriuaannartut aammalu iluliarsuit illoqarfiup ungataaniittut illoqarfiup immikkut tusaamaneqaatigai.
Isortoq
Isortoq Tunumi Tasiilamit 100 km-it missaannik kippasinnerusumiippoq Ammassallillu nunaqarfiinit minnersaallunilu kujasinnersaavoq. Sermersuarmik qarsutsisunut Isortoq immikkooruteqarluinnartuuvoq.
Ittoqqortoormiit
Illoqqortoormiut illoqarfiat timmisartumiit alakkaruk, illullu qisunnik sanaat kusanartut ersarissunik aappalaartunik tungujortunillu qalipaatillit siammarsimasut takukkit. Illoqarfik nunalu allanngutsaaliugaq ataatsimoortut, ileqqutoqqat, kulturi pinngortitarlu nalissaqanngitsut.
Kangersuatsiaq
Kangersuatsiaq Upernaviup kujataani inissisimavoq ungasissuseqarluni miss. 56 kilometerinik nunaqarfippassuanilu qaninnersaalluni Upernavimmut. Ilisimaneqaatigivaa kusanassutsini paarilluakkallu illut.
Kullorsuaq
Kullorsuaq pilersinneqarpoq 1928-mi atserneqarlunilu qaqqaq nunaqarfiup eqqaaniittoq malillugu, kullorujussuangasoq. Piniarneq aalisarnerlu inuutissarsiutit pingaarnersaraat pingaartumi puisit, qilalukkat qernertat qaqortarlu pisarineqartartut.
Kuummiut
Kuummiut tunumi Kalaallit Nunaanni kusanarnerpaat ilaanni nunami inissisimavoq. Nunaqarfinni tunumiittuni kisiartaalluni aalisakkeriveqarpoq, peqqutaaqataasunut peqqutaapput, ukiakkut talittarfik sikuneq ajormat.
Nanortalik
Ilungersunartorsiorfiusumi eqqissisimasinnaavit? Nanortalik siooragisaqaratik qaqqasiortartunut, qajartortartunut nunakkullu pisuttuartartunut ornigannaajuvoq, immaqalu nannumik naapitsiffiusinnaalluni.
Narsaq
Qaqqarsuup ataani ippoq illoqarfik Narsaq, ukiorpassuunngitsut matuma siorna tunngaviligaq narsaarsuarmilu qorsooqqissumiimmat, Kujataani angalanissami aallaavigissallugu iluartoq.
Narsarsuaq
Mittarfimmiit km-it qulaaluaannaat ingerlagaanni sermersuaq tikittariaqarpoq. Iigartartumut qannguluttumut pisuttuarit imal. Erik Aappalaartup naasorissaasup illuliaani takisuumi qallunaatsiat qanillikkit.
Niaqornat
Niaqornat Nuussuup sineriaani avannamut inissisimavoq, Uummannap kangerluata naanerani Diskobugtimut. Inuttaasut inuuniuteqarput piniarnermik aalisarnermillu assigiinngitsorpassuarnik.
Nuussuaq (Upernavik)
Nuussuaq avannaata kitaani inissisimavoq qeqertaasami Nuussuarmik atilimmi 200 kilometerit missaani Upernaviup avannaaniilluni.
Ottawa
Ottawa illoqarfiit tikitassat immikkuullarissut asseqanngitsullu ilaagaat, tassani siumugassaapput attaveqaasersuutit nutaaliat, illut ilaatigut qanganisarpalaartunik illulioriaatsimik oqaluttuarisaanermillu ersersitsisut alutornartullu, pinngortitamik kusanarluinnartumik avatangiisilik kulturinillu assigiinngitsorpassuarnit katersuuffik. Illoqarfiup pisoqarfiujuartup neqeroorutai tikillugit misigisassarsiorfigikkit!
Pituffik (Thule)
Pituffik (Pituffik Space Base) amerikkarmiut sakkutooqarfigaat, tassaniinneq akunninnerlu immikkorluinnaq ittunik maleruagassartaqarpoq.
Qaarsut
Nunaqarfimmut piviusumut takornariaritsi imal. Qaarsunit aallaaveqartumik Uummannami misigisassarsioritsi avannarparternerullusiluunniit angalagitsi. Oqaluttuarisaaneq inuillu kulturiat soqutigigussigik Qilakitsoq takornariarsiuk.
Qasigiannguit
Qasigiannguit diskobugtimi inissisimavoq, Ilulissat Aasiaallu akornani. Illoqarfiup inissisimanera pisulluni ingerlaartartunut nuannarisalinnut tuulluuppoq.
Qeqertarsuaq
Qeqertarsuaq qeqertaavoq, Diskobugtimi inissisimasoq. Qeqertaq pinngortitamut pisuttuarnermullu nuannarisalinnut tulluartuuvoq.
Saattut
Saattut nunaqarfeeraavoq, 26 kilometerinit avannarpasissuseqarluni Uummannamiit.
Saqqaq
Saqqap seqernup saqqaagaaniinneq ateqaatigaa, taamalu atserneqarsimanera piaarinaatsoornerinnaanngilaq, Kitaanimi nunaqarfinnguaq taanna Qeqertarsuup Tunuani Ilulissanit 100 km-it missaannik avannarpasinnerulluni qeqertaasap Nuussuup kujataa tungaaniippoq.
Savissivik
Qimusseriarsuup avannarpasissuani sinerissami nunaqarfik inissisimavoq ateqartoq Savissivik qeqertamiilluni, ungaluneqarsimasutullusooq sermersuarmit illuni, imarpissuarmut sammilluni.
Sermiligaaq
Nunaqarfik Sermiligaaq kusanaqisumiippoq qeqertaasami Kalaallit Nunaata tunuani 100 kilometerini avannaaniilluni Tasiilap. 200 sinnulaarlugit inoqarpoq isumalluutaavoq piniarneq aalisarnerlu.
Siorapaluk
Sioarapaluk avannarpasinnersaavoq ’ilumoortoq’ nunaqarfik Kalaallit Nunaanni – Nunarsuarmimi tamani, amerlasuut isumaat malillugu. Taamaallaammi mittarfeqarfiit sakkutooqarfiillu inoqartut avannarpasinnerupput.
Tasiusaq (Upernavik)
Nunaqarfik avannaaniittoq kujataaniittup aapparaa ateeralugu, Tasiusaq, Upernavimmiit avannamut 71 kilometerinik ungasitsigisumiilluni Qaasuitsup Kommuneaniilluni.
Tiniteqilaaq
Tiniteqilaaq Ammassalik qeqertaasa tallimaasut ilagaat nunaqarfik. Nunaqarfik Ikasativaq-kangerluata illuatungaaniippoq Sermiliup tungaanut, tunumi sermersuaqarfiusumut.
Upernavik Kujalleq
Upernavik Kujalleq, siusinnerusukkut danskisut ateqartinneqarsimavoq ’Søndre Upernavik’, kujasinnerpaajusoq Upernaviup qeqertarpaani.
Uummannaq
Isit isigisut tarnerlu misigisanik ulikkaartoq apeqqutaallutik Uummannaq Kalaallit Nunaanni sumiiffiit pinnernersaattut inuit ilaannit nalilerneqartarpoq. Illoqarfimmut qaqqarsuup uummatitut ilusillip killinganiittumut tikilluaqqusivugut.
Aarhus
Aarhusimi oqaluttuarisaaneq inooriaaserlu nutaaliaasoq asseqanngitsumik ataqatigiimmata, tikeraat kikkulluunniit nuannarilluinnalertarpaat. Kuunnguaq qiterfasissumiittoq kusanartoq, sissaq takujuminarluinnartoq aammalu aqqusernit ujaqqanik qallersukkat peqqutaallutik Aarhus uummaarilluinnartunik misigiffiuvoq.
Bangkok
Bangkok, Thailandimi illoqarfiit pingaarnersaat uummaarissoq, illoqarfissuarmi nutaaliaasumik inooriaaseqarnermut qanga ileqqunik akuleriissitsisoq. Naalaffissuit tupinnartut, niuffaffiit uummaarissut, aqqusinerni nerisassiat mamartut pisiniarfissuillu ajasoornartut Bangkokimi kulturip, misigisassat iluatannartullu immikkuullarissumik akuleriissinneranni neqeroorutigineqarput. Qanorluunniit oqaluttuarisaanermik misigisaqarnissamik, illoqarfimmi unnuakkut pissanganartussarsiornissamik imaluunniit mamarluinnartunik nerisaqarlutit immikkut qujagerusukkuit tullissaani angalaleruit Bangkok tikitassaqqissuuvoq.
Bergen
Bergen Norgemi illoqarfiup annerup tulleraa, pinngortitaq alianaatsorsuuvoq, kulturikkut eriagisassaqarpoq aammalu sumiiffiit oqaluttuarisaanermut tunngasut siumorneqarsinnaapput.
Delhi
Dehli Indiami illoqarfiit pingaarnersariinnanngilaa - kulturimik, qalipaatinik akerleriinnillu uummaarissumik kalejdoskopiuvoq. Illoqarfik ukiunik tusindtinik oqaluttuassartalik nutaaliaasumik illoqarfissuarmi inuunermik ilaqarpoq, aqquserngillu tamarmik misigisassanik, ooqattaagassanik oqaluttuanillu nutaanik toqqortaateqarput. Oqaluttuarisaanermit eqqaassutissanik, aqqusinermi igaanik basaarimiluunniit inuaqerpalaami tammarnissaq arlaat misigerusukkukkit Dehli misigissutsinut tamanut puigunaatsumik angalanissamik neqeroorutissaqarpoq.
Doha
Doha, Qatarimi illoqarfiit pingaarneraat illoqarfiuvoq qanga pisimasut siunissallu tupinnartumik kattuffigisaat. Illuliortaatsit tupinnartut, pisiniarfissuit iluatannartut, katersugaasiviit nunarsuamut nallersuunneqarsinnaasut kulturikkullu misigisassarpassuit pigalugit Doha nutaaliaasumik ileqqunillu immikkuullarissumik akuleriissitsinermik neqeroorutissaqarpoq. Qanorluunniit oqaluttuarisaanermit souks misigerusukkukku, sissat attorneqanngitsut eqqissisimaarfigerusukkukkit imaluunniit inoqajuitsumut misigisassarsiorusukkuit Dohami angalasunut tamanut puigunaatsumik misigisassaqarfigineqarsinnaavoq.
Frankfurt
Frankfurt illoqarfiuvoq nutaaliaq, oqaluttuarisaanerup alutornartortaanik naapitsiffik, tassanilu kulturi niuernerlu imminnut kattupput. Silarsuaq alutornavissunik ilusilinnik illulik, katersugaasiviit alutornartut nukiillu uummaarissut misigikkit. Frankfurt illoqarfissuartut aningaasaliisarfittuinnaq inissisimanngilaq; aammali ornigassaavoq illuatungereeqarfinnik angalasunut kikkunnulluunniit tiguaasinnaasunik ulikkaartoq.
Göteborg
Göteborg-imi kulturi pisooq, teknologiikkut siuariartorneq silaannarlu uummaarissoq peqqutaallutik illoqarfik ornigassaavoq tiguartinnartoq, tikeraanut kikkunnulluunniit neqeroorutissaqartoq.
Hannover
Hannover-imi oqaluttuarisaanerup nutaaliaasut tulluussarfigalugit ataatsimoorfigai. Illoqarfiup takujuminarnersaat kusanarluinnartut aqqutigalugit angallallatsigit, aammalu erlinnartuutit toqqortat nassaarineqarnissaminnut utaqqiinnartut qulaartigit.
Kuujjuaq
Kuujjuaq issittup qeqqani erlinnartuutaavoq, pinngortitap tiguaasinnaaneranik kulturikkullu pisuussutsimik kattussiviusoq, aammalu angalanermi misigisassanik puigunaatsunik pilersitsiviusoq. Canadap avannaani nuna kusanartoq ornigassaannaanngilaq, aammali tikinneqarsimanngisaannartumut, piviusumut alutornartumullu angallaviuvoq.
Manchester
Manchester, Englandip avannamut Kangianiittoq kulturikkut, suliffissuaqarnikkut nutaaliornikkullu eqiteruffiusoq uummaarissoq illoqarfiuvoq, oqaluttuarisaaneq eqqarsaatigalugu pisooq uummaarissumillu siunissalik.
München
München Tysklandip naalagaaffiata immikkoortuani Bayernimi illoqarfiit pingaarnersaraat. Illoqarfimmi inooriaaseq nutaaliaasoq kulturikkut kingornussarpassuarnik tapertaqartinneqarput.
Atuaruk qanoq Club Timmisami angalanerit nalunaarsorsinnaanerlugu. Nalunaarsornerit tamaasa makitsissutissamik pissaatit, angalanissamullu allagartamik 3.000 kr-nik nalilimmik makiteqataallutit.