Itsarnisarsiorneq
Avannarpasissumiit kujasissumiit tikiupput –oqaluttuarisaaneq ukiut 4500 matuma siorna pisimasunik aallaavilik kulturikkut, oqaluttuatigut piviusuutitatigut, upperisatoqqatigut inutsigullu ersiuteqarpoq.
![Assiliisoq Aningaaq R. Carlsen](https://agl-web-prod.azureedge.net/media/bljpfys2/qassiarsuk-eriksfjord-photo-aningaaq-r-carlsen-visit-greenland.jpg?width=2560&height=1440&format=webp&quality=50&rnd=132991677522170000)
Assiliisoq Aningaaq R. Carlsen
Oqaluttuarisaaneq qamuuna misigisaqarfigiuk
Kalaallit siulliit ungasisorsuarmeersut ukiut 4500 matuma siorna takkupput. Piniagassat malersorlugit angalaannartuusimapput Mongoliamiillu Canada aqqusaarlugu Ikersuakkoorlutik/Nares Stræde Kalaallit Nunaannut pisimallutik. Qanoq sivisutigisumik kinguaariinnik ingerlatsisimanersut ilisimaneqanngilaq. Kalaallit Nunaatali, Kristusip inunngornerata kingorna ukiut 900-t 1000-illu pallillugit inoqarsimannginnera, qularutissaanngilaq. Inuiaqatigiit kalaallit ukiup 1000-ip missaani kingullermik nunasisuneersuussagunarput.
Kitaanit nunasinerup kingulliup nalaani aamma qallunaatsiaat Erik Aappalaartumit siulersorneqarlutik Kujataanut pipput. Taanna nunaminit anisitaavoq immakkullu angalanermini ukiup 982-ip kingorna, Kalaallit Nunaat naggorissoq nassaaraa, ukiunilu tulliuttuni umiarsuit Islandimiunik ilaasullit arlallit sinerissamut tikiussorput, kangerluillu qinngortuut qinnguinut nunasillutik. Tamaani manna tikillugu naggorissunik inunnut uumasunullu iluaqutaasunik isoqanngiusattunik narsaamanersuaqarpoq.
![](https://agl-web-prod.azureedge.net/media/rrmdyb1t/hvalsey-church-surroundings-photo-aningaaq-r-carlsen-visit-greenland-1.jpg?width=2560&height=1440&format=webp&quality=50&rnd=132991682972430000)
![](https://agl-web-prod.azureedge.net/media/qmmjqis2/a-group-of-travelers-at-the-norse-ruins-in-igaliku-in-south-greenland.jpg?width=2560&height=1440&format=webp&quality=50&rnd=132991683552900000)
Qangarsuaq pisut tikittariaannaapput
Qallunaatsiaat naasorissaasut illui, uumasuusiviit oqalufiillu qimataraat. Narsarsuarmiit minutsit 20-iinaat angallammut ilaalluni Erik Aappalaartup najugarisimasaata Tjodhilde-llu oqaluffiata – amerikap nunavissuani oqaluffiit siullersaata - assingi tikitassaapput. Kujataani sumiiffinni tamani illukoqarfiit qallunaatsiaat peruttulernerannik oqaluttuartuupput. Qallunaatsiaat amerlanerpaagamik 6000-inik amerlassuseqarsimapput. Qaqortukuluumi Hvalsey-p oqaluffikua 1300-kkunneersoq allanngungaarsimanngitsoq Garderimilu biskoppeqarfiusimasoq takuniagassaqqissuupput.
Kalaallit Nunaanni qangarnitsanik naapitsinissaq ajornanngeqaaq. Illukoqarfiit, ilerrit, teriannissanut pullatit, ilaatigullu Ilulissat avatinnguanni Sermermiut qooruanni najugaqarfiusimasut. Illoqarfinni tamani Katersugaasiveqarpoq pitsaalluinnartunik paasisaqarfiusunik - ilaatigut sakkut ujaqqanik saanernillu sanaat, arnussat atisallu katersugaatigineqarput. Nuummi Nunatta Katersugaasivia pinngitsoorani takuniartariaqarpoq. Tassani timit paniinnarnikut 1475-ip missaaneersut allanngungaarsimanngitsut takuniagassanut ilaapput.
Illoqarfinni annerni kulturikkut oqaluttuarisaaneq tunngavigalugu ilisimasortalerluni angalaarneq isumassarsiatsialaavoq, oqaluttuarisaanerlu nutaajunersusoq, ass. Ilulissani Knud Rasmussen-ip illu inunngorfia, kalaalimineerniarfik Zionillu Oqaluffia paasiniaavigilaagassaqqissuupput. Qangarsuaq ullutsinnilu pisut kattullugit misigisat illoqarfimmi kaffisorniartarfiit arlaanni kaffisuutigalutit eqqarsaatigikkit.