Aappilattoq (Upernavik)
Aappilattoq Kalaallit Nunaata kitaani nunaqarfiuvoq, Upernavimmik pigineqartoq.
Angalanissamut allagartamik 3.000 koruuninik nalilimmik makitsinissaq tullerivaa: maajip 25-ani 2026
Det kan tage op til 30 sekunder for oprettelsen....
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Emaili nassaarisinnanngilarput
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Ilisarnaatit arfineq pingasut, naqinneq angineq, normorlu
- naqinneq mikisoq
- naqinneq angisooq
- Normoq
- ilisarnaat
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Kode isissutissat allangorpoq!
Timmisartup normua
Dato
Timmisartuussivik
Angalanerup sivisussusaa
Aallarfissaq
Aallarfissaq
Tikinneq
Tikinneq
Inniminniinernut normut arfinilinnik ilisarnaateqarpoq, kisitsisinik naqinnerinnillu imaqarsinnaaluni
Immersugassaq immersorniariuk
Inniminiineq atuutinngilaq
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Inniminniinerit ilanngunneqarpoq
Aallaaniartartut kissaatigigajuttarpaat tuttumik umimmammilluunniit tammajuitsussamik pisaqarnissaq. Kalaallit Nunaannilu pinngortitami inoqarfinniit ungaserujussuanngitsumi pisarpoq; Danmarkimiit aallarninniit nal.ak. tallimat qaangiutiinnartut piniariarlutit aallassaatit.
Assiliisoq Mads Pihl
Kalaallit Nunaat piniartut nunagaat. Ukiuni uuntritilikkaani aalisarneq piniarnerlu pinngortitap atugassarititai naapertorlugit ingerlanneqartarput, ullumimullu suli taamaappoq. Uumasut ingerlaasaat malittaralugit piniarneq pisarpoq, pinngortitallu atugassarititai aalajangiisuusarlutik.
Kalaallit Nunaanni piniariartarfit amerlasuut ineriartornermit sunnerneqanngitsuupput. Silaannarik, pinngortitallu nammineq nipaa kisimi tusaasassaalluni. Piniarneq pingortitap atugassarititai malillugit pisarpoq, avatangiisillu isorartuut piniartunut nunamut akuulluarnermik misigisitsisarput.
Kalaallit Nunaani soorlu umimmaat, tuttut, terianniat, timmissat aamma puisit piniarsinnaavatit. Piniarnissat siunertaralugu angalassaguit angalaqatigiilluni piniartitsinerit ilaaffigineqarsinnaapput, piniagassanik annikitsunik pissarsiffiit aammali tammajuitsussanik piniariartitsisoqartarpoq.
Illoqarfiit Kangerlussuaq aamma Maniitsoq aaqqissuussamik, tammajuitsussanik piniariartitsinermik ingerlatsisartunik peqarput, piniartitsinermik siunertaqarluni immikkut ilinniarsimasunik angallassisulerluni, taakkulu suna tamaat isumagalugu uumasut angisuut pisarinerineqareeraangata, aattorneri saleqqissaarnerilu isumageriarlugit poortortarpaat.
Umamminniarnerit umimmaat angutivissat utoqqaat nerisarfiini, qooqquni sermersuarmut qanittuni aammalu kangerlunni, pisarput. Tuttut qanilliuminaannerusarput. Nunami qeriuaannartumi amerlasoorsuullutik angalaartarput. Kalaallimilli nunaqavissumik angallassisoqaraanni, Kalaallit Nunaanniinnermi tuttunnissaq qularnannginnerusarpoq.
Assiliisoq Klaus Eskildsen
Assiliisoq Aqqa R. Asvid
Kalaallit Nunaanni pinngortitami avatangiisinit sunnerneqanngitsumi umimmaat tuttullu najugaanni, tammajuitsussanik piniarnissaq periarfissaavoq immikkuullarissoq. Piniarfimmilu uumasut nunarujussuarmi qattunerasaarluartumi nikerartuarlutik najugaanni, tammajuitsussanik piniariat ittannerugaluarlutik unammillernartunik naapitassaqartaqaat.
Tammajuitsussmik piniarneq Kalaallit Nunaata kitaani, kujataani, avannaani aamma kangiani pisarpoq.
Kitaani tammajuitsussanik piniarneq
Kalaallit Nunaata kitaani tammajuitsussarsiornissaq takorloorukku, assersuutigalugu Kangerlussuaq, tuttunik umimmannillu piniarfiusartoq aallaavigisinnaavat. Piniariarnermili assartorneqarneq ukiup qanoq ilinera apeqqutaatillugu pisarpoq. Ukiukkut piniarneq nalinginnaasumik qimussimik pisarpoq. Aasakut ukiakkullu angallatit atorlugit kangerlunni sinersorluni piniariartoqartarluni.
Ataatungaani takusinnaavatit Kangerlussuarmi tammajuitsussanik piniariartitsisartunut marlunnut paasissutissat. Kalaallit Nunaanni piniariartitsisarnerit sorliit ilinnut naleqqunnerinik taakku arlaat marluutillugilluunniit attavigisinnaavatit.
Kujataani piniarneq
Kalaallit Nunaata kujataani eqaloqarluartumi eqalunniarneq tusaamasaaneruvoq, taamaatumillu Kalaallit Nunaanni aliikkutaralugu aalisariarneq misilikkusullugu tassunnartarput. Aammali soorlu umimmannik tuttunillu piniariartitsineq taqqavani ingerlanneqartarpoq.
Aasakkut ukiakkullu Ivittuut aallaavigalugit tammajuitsussanik piniarneq, immami iluliarasaartumi angallatinik piniariarfinnukaatitilluni ingerlanneqartarpoq. Tamanna misigisaq immikkorluinnaq ittoq, piniariartartutoqqanut aamma ilunnguummersitsisarpoq.
Avannaanni tammajuitsussanik piniarneq
Avannaani Qeqertarsuup tunuaniit avannamut aamma Qasigiannguanut qanittumi Naternap nalaani tammajuitsussanik piniariartoqarsinnaavoq. Ukiukkut qimussimik piniariartoqartartoq, aasamilu sineriak sinerlugu angallammik pisarpoq.
Kalaallit Nunaata kangiani piniariarneq
Tunumi Ittoqqortoormiit umimmannit najorneqartarpoq. Scoresbysundfjordimi, Kangerlussuarmi, nunarsuarmi kangerloqarfiit annersaanni, piniariarfissaqqissut siumugassaapput. Upernaamilu sikumut puisinniaqataasinnaavutit, issittumilu kultuuri nalinginnaasoq paasisaqarfigalugu.
Greenland by Topas Kalaallit Nunaanni piniartunut piukkunnartunut attaveqarluarpoq.
Kalaallit Nunaannut tammajuitsussannik piniariassaguit, akiliisitsilluni piniariartitsinermik ingerlatsisartumit, pisortanit akuerisamit piniariartitsinissamillu akuersissutilimmit allagartamik uppernarsaammik peqassaatit. Aamma nunagisanni aallaaseqarsinnaanermut akuersissummik peqarnerpit saniatigut uumasumut piniarniakkamut (ass. umimmammut tuttumulluunniit) piniarsinnaanermut akuersissummik peqassallutit. Tammajuitsussamik piniarnissamut maleruagassat uani atuarsinnaavatit.
Piniarnissamut aallaasimik pequtissanillu nassarniaruit aallaleruit nassatassanik tunniussinermi nassatatut immikkut ittutut tunniunneqassapput. Aallaaseqarsinnaanermut allagartamik atuuttumik nassarnissaq pingaartuuvoq, taamatullu immersugassaq atsiugaq. Tunniussininni aallaasip suunera aammalu pequtissat suussusaat oqimaassusaallu ilisimatitsissutigissavatit.
Arctic Excurtion-imi - Greenland Travel ilarisaanni – Kalaallit Nunarput ilutsinniippoq, Nuummi København-imilu allaffeqarluta. Arctic Excution nunatsinni takornarissanik angallatsitsisartunut attaveqaataasutut atorpoq, nunatsinni takornariaqarnermut sullitaqartunut takornarissanullu iluaqutaassalluni. Takornarissanik angallatitsisartut nioqqutigisai nittartagatsinni takukkit, immikkuullarittumillu misisassarsiorlutit.
Trophy hunting Greenland tassaavoq suliffeqarfik minnerusoq Kalaallit Nunaanni Kangerlussuup eqqaani tammajuitsussanik piniartitsisartoq. Piginnittoq aamma piniarnermi angallassisartoq Erik Lomholt-Bek Kalaallit Nunaanni ukiukkut ukiakkulllu piniariartarnermik ukiut 30-t sinnerlugit misilittagaqarpoq.
Major Jagt Tobias Gredalimit pigineqarpoq. Tobias februar 2005-imiilli Kalaallit Nunaanni najugavissuuvoq, piniarnermillu, sukisaarsaatigalugu aalisarnermik aamma Kangerlussuup Maniitsullu eqqaanni angalaarnermik annertuumik misilittagaqarluni.
Kalaallit Nunaat tupaallannartunik ulikkaarpoq, nuna kusanartoq aamma misigisassat alutornangaartut. Ataani ornikkusullugu sinnattorisat nassaariuk
Aappilattoq (Upernavik)
Aappilattoq Kalaallit Nunaata kitaani nunaqarfiuvoq, Upernavimmik pigineqartoq.
Ikerasak
Ikerasak qeqertami Uummannap kujataatungaani nunaqarfiuvoq. Inissisimanera aalisarnissamut piniarnissamullu periarfissanik ulikkaarpoq, ukioq naallugu pisassaallutik puisit, qalerallit, qeeqqat, tuttut umimmaallu
Isortoq
Isortoq Tunumi Tasiilamit 100 km-it missaannik kippasinnerusumiippoq Ammassallillu nunaqarfiinit minnersaallunilu kujasinnersaavoq. Sermersuarmik qarsutsisunut Isortoq immikkooruteqarluinnartuuvoq.
Ittoqqortoormiit
Illoqqortoormiut illoqarfiat timmisartumiit alakkaruk, illullu qisunnik sanaat kusanartut ersarissunik aappalaartunik tungujortunillu qalipaatillit siammarsimasut takukkit. Illoqarfik nunalu allanngutsaaliugaq ataatsimoortut, ileqqutoqqat, kulturi pinngortitarlu nalissaqanngitsut.
Kangersuatsiaq
Kangersuatsiaq Upernaviup kujataani inissisimavoq ungasissuseqarluni miss. 56 kilometerinik nunaqarfippassuanilu qaninnersaalluni Upernavimmut. Ilisimaneqaatigivaa kusanassutsini paarilluakkallu illut.
Kullorsuaq
Kullorsuaq pilersinneqarpoq 1928-mi atserneqarlunilu qaqqaq nunaqarfiup eqqaaniittoq malillugu, kullorujussuangasoq. Piniarneq aalisarnerlu inuutissarsiutit pingaarnersaraat pingaartumi puisit, qilalukkat qernertat qaqortarlu pisarineqartartut.
Kuummiut
Kuummiut tunumi Kalaallit Nunaanni kusanarnerpaat ilaanni nunami inissisimavoq. Nunaqarfinni tunumiittuni kisiartaalluni aalisakkeriveqarpoq, peqqutaaqataasunut peqqutaapput, ukiakkut talittarfik sikuneq ajormat.
Niaqornat
Niaqornat Nuussuup sineriaani avannamut inissisimavoq, Uummannap kangerluata naanerani Diskobugtimut. Inuttaasut inuuniuteqarput piniarnermik aalisarnermillu assigiinngitsorpassuarnik.
Nuussuaq (Upernavik)
Nuussuaq avannaata kitaani inissisimavoq qeqertaasami Nuussuarmik atilimmi 200 kilometerit missaani Upernaviup avannaaniilluni.
Pituffik (Thule)
Pituffik (Pituffik Space Base) amerikkarmiut sakkutooqarfigaat, tassaniinneq akunninnerlu immikkorluinnaq ittunik maleruagassartaqarpoq.
Qaarsut
Nunaqarfimmut piviusumut takornariaritsi imal. Qaarsunit aallaaveqartumik Uummannami misigisassarsioritsi avannarparternerullusiluunniit angalagitsi. Oqaluttuarisaaneq inuillu kulturiat soqutigigussigik Qilakitsoq takornariarsiuk.
Qasigiannguit
Qasigiannguit diskobugtimi inissisimavoq, Ilulissat Aasiaallu akornani. Illoqarfiup inissisimanera pisulluni ingerlaartartunut nuannarisalinnut tuulluuppoq.
Saattut
Saattut nunaqarfeeraavoq, 26 kilometerinit avannarpasissuseqarluni Uummannamiit.
Saqqaq
Saqqap seqernup saqqaagaaniinneq ateqaatigaa, taamalu atserneqarsimanera piaarinaatsoornerinnaanngilaq, Kitaanimi nunaqarfinnguaq taanna Qeqertarsuup Tunuani Ilulissanit 100 km-it missaannik avannarpasinnerulluni qeqertaasap Nuussuup kujataa tungaaniippoq.
Savissivik
Qimusseriarsuup avannarpasissuani sinerissami nunaqarfik inissisimavoq ateqartoq Savissivik qeqertamiilluni, ungaluneqarsimasutullusooq sermersuarmit illuni, imarpissuarmut sammilluni.
Sermiligaaq
Nunaqarfik Sermiligaaq kusanaqisumiippoq qeqertaasami Kalaallit Nunaata tunuani 100 kilometerini avannaaniilluni Tasiilap. 200 sinnulaarlugit inoqarpoq isumalluutaavoq piniarneq aalisarnerlu.
Siorapaluk
Sioarapaluk avannarpasinnersaavoq ’ilumoortoq’ nunaqarfik Kalaallit Nunaanni – Nunarsuarmimi tamani, amerlasuut isumaat malillugu. Taamaallaammi mittarfeqarfiit sakkutooqarfiillu inoqartut avannarpasinnerupput.
Tasiusaq (Upernavik)
Nunaqarfik avannaaniittoq kujataaniittup aapparaa ateeralugu, Tasiusaq, Upernavimmiit avannamut 71 kilometerinik ungasitsigisumiilluni Qaasuitsup Kommuneaniilluni.
Tiniteqilaaq
Tiniteqilaaq Ammassalik qeqertaasa tallimaasut ilagaat nunaqarfik. Nunaqarfik Ikasativaq-kangerluata illuatungaaniippoq Sermiliup tungaanut, tunumi sermersuaqarfiusumut.
Upernavik Kujalleq
Upernavik Kujalleq, siusinnerusukkut danskisut ateqartinneqarsimavoq ’Søndre Upernavik’, kujasinnerpaajusoq Upernaviup qeqertarpaani.
Uummannaq
Isit isigisut tarnerlu misigisanik ulikkaartoq apeqqutaallutik Uummannaq Kalaallit Nunaanni sumiiffiit pinnernersaattut inuit ilaannit nalilerneqartarpoq. Illoqarfimmut qaqqarsuup uummatitut ilusillip killinganiittumut tikilluaqqusivugut.
Allaanerulluinnartunik misigisassanut tikilluarit. Sumi allami aput, siku, qaqqat, imaq arferillu narsaatit qorsuusut naatsiianik naatitsiffiusut qanittuaniippat? Nutaanik pissanganartunik misigisassarsiorit uani.
Itsarnisarsiorneq
Avannarpasissumiit kujasissumiit tikiupput –oqaluttuarisaaneq ukiut 4500 matuma siorna pisimasunik aallaavilik kulturikkut, oqaluttuatigut piviusuutitatigut, upperisatoqqatigut inutsigullu ersiuteqarpoq.
Qaqqasiorneq
Qaqqat misigisassarpassuallit qaniniagassaqqissuupput. Tamaani qaqqasiornissassinnut naapertuuttunik portusuunik pukkitsunillu qaqqaqarpoq.
Flightseeing
Misigisassaq immikkuullarittoq misigiuk illoqarfiit qaqqasuillu qulaallugit, pinngortitarlu qanillivillugu.
Immamut aqqarneq
Sila kiattorsuunngitsoq nassuerutigisinnaavarput akerlianilli immap naqqanut allanit pallinneqanngisaannangajattumut aqqarluni angalasinnaaneq neriorsuutigisinnaavarput
Pisussat
Kalaallit Nunaat immikkut ittunik misigisaqarnissamut sapiissusilinnik kajungilersitsijuartuuvoq. Misigisassat ukiut tamaasa pisartut, nunami pinngortitaq kulturilu- innutaasut peqatigilluinnarlugit neqeroorutaasarput.
Kusanartumik nerisassioriaaseq
Nunarsuarmi neriniartarfiit kusanartunik nerisassiortartut pitsaanersaasa ilaat Kalaallit Nunaanniipput. Nerisassallu umerneqarsinnaasut, nunap nammineq pissarititaanik suliaasut takuneqarsinnaavoq.
Kalaallit naapisimaakkit
Kalaallit inoroorsaarumatuut angerlarsimaffimminnut tikilluaqquaasi. Kaffillerneq nuannersunillu oqaluttuarneq akiugassaanngitsut atorluarsigik.
Glacier Lodge Eqi
Eqimi, nunatsinni pinngortitami inuilaarsuarmiittumi, Glacier Lodgemi misigisassat tupinnaannartut misigissavatit. Illuaraqarfitsinni pinngortitarsuarmi nalissaqanngitsumi nuannersunik assigiinngitsunik misigisassarsiorneq aammalu eqqissimaarneq misigissavatit.
Qulimiguulimmik qullarterneq
Kissaatigisarsi naapertorlugu qulimiguullip qaqqap qaanut ingerlattarsinnaavaasi. Maniitsoq qulimiguulimmut ilaalluni sisorariarfissat nunarsuarmi pitsaanersaraat- pikkunartoq, sapiisernartoq, uerinartorlu.
Qimussit
Qimussimik talerpimmut saamimmullu sangusarluni, pinngortitaq akimasoq aqqutigalugu, qamutit perlaavisa qimmillu qimuttut ilungersortut nipaat tunuliaqutaralugit. Sorlutsigut anersaartorneq issimit pussukulaaraluartoq misigisap puigugassarinngisap soqutaajunnaartippaa. Qimussiussisup qimmit tamaviisa aqullugit naalakkersorpai. Ilaasullu ingilluartitaarluni misigisaatini tamaasa nunatta kusanassusaanik immissavai.
Arfersiorneq
Kalaallit Nunaata imartaa arfernik ulikkaarpoq. Miluumasut taama angitigisut qanillivillugit isiginnaarlugit tupinnangaarmat oqaasissaaleqinarsinnaasarpoq.
Igloo lodge
Igloo Lodgemut alutornartumut, ukiuunerani misigerusutanik piviusunngortitsisussamut, tassa nunamut apummik qallikkamut, unnuamilu qalipaatigissaartunik arsarneqarfiusartumut, tikilluarit!
Kangerluk iigartartumik sermilik
Ilulissat kangerlua, Kangianik taaneqartartoq, taassumalu sermia iigartartoq UNESCOp nunarsuami kingornussassat allattorsimaffianni ilaavoq. Tassaniissimagaannilu iliuuseq taanna paasinarluarpoq.
Sermersuaq
Sermersuaq ukiunik tuusintilippassuarnik pisoqaassusilik annertuumik pissaaneqarlunilu tiguartinnarpoq. Nunarsuup avannaatungaani sermit nunamik qalliisut annersaata sermitaanik takornarnissat qilanaarilereersinnaavat.
Piniarneq
Aallaaniartartut kissaatigigajuttarpaat tuttumik umimmammilluunniit tammajuitsussamik pisaqarnissaq. Kalaallit Nunaannilu pinngortitami inoqarfinniit ungaserujussuanngitsumi pisarpoq; Danmarkimiit aallarninniit nal.ak. tallimat qaangiutiinnartut piniariarlutit aallassaatit.
Qajartorneq
Kalaallit Nunaanni qajartorneq, qajamik nutaaliamik atuinermik misilittagalinnut, immami iluliarasaartumi nipaatsumilu angalaarnermik nuannarisalinnut tulluartuuvoq.
Aliikkutaralugu aalisarneq
Aalisarneq, qarsorsat, neqitaasat kaavittut aalisakkallu suugaluarnersut soqutigisaraagit? Kalaallit Nunaanni piffinni assigiinngitsuni aliikkutaralugu aalisarneq ukioq kaajallallugu nuannisaatigineqartarpoq. Immikkut ittumik aalisarnermik misigerusukkuit Kalaallit Nunaanni aliikkutaralugu aalisarneq misilitassaqqippoq!
Umimmannik takornariarneq
Nunap qeriuaannartup narsarsuanut umimmaat 27-it Tunup avannaanit nuunneqartuneersut qulinik tuusintillinnit amerlanerit ungasianiit qimerluukkit.
Katersugaasiviit eqqumiitsuliallu
Qalipakkat, ujaqqat saarngillu. Kalaallit Nunaanni katersugaasiviit nunap kulturikkut kingornussaanik nutaalianik atortoqarluni takutitsiviupput.
Nipilersorneq
Kalaallit siullerpaamik qilaatersorneranniit nipit uummammeersut pinngorput. Ullumikkut nipilersortartut tamatuminnga ingerlatitseqqittuupput.
Seqineq kaaviinnartoq
Siorna aasakkut seqineqarpianngila? Taamaappat seqernup kaaviinnarfia ussassaarutigaarput.
Arsarnerit
Upperisatoqqat oqaluttuallu piviusuutitat ersarissumik oqaluutarput; arsarnerit ersituunut naatsorsuussaanngillat. Arsarnerit nunarsuup avannaatungaani siumugassaanerusartut pinngortitami silaannaap pilersitarai. Takullugimmi tupinnangaarmata inuunermi puigugassaanngillat. Nunarsuup avannaatungaani piffinni arlalinni arsarnerit siumugassaasarput, taakkunanngalu pinngortitami kusanangaartumi takuniffissani Kalaallit Nunaat siuttuuvoq.
Umiartorneq
Angallammut ikineq, niuneq, nunaliarneq, ikeqqinnerlu! Pinngortitami kusanangaartumi umiarsuarmik angalaarneq, tupigusunnermik annertuumik nassataqartartoq, misiginngitsoorniaqinagu.
Pisiniarfilerineq
Ullutsinni ilusilersuillammaat nutaaliortuupput Kalaallit Nunaannillu oqaluttuaqqittuullutik. Takukkit, attukkit malugikkillu.
Sisoraatit snowboard-ilu
Ujakkaarfissat piareersariikkat, qaqqat innaat qutaarluit, ammut kigaatsumik sisoornerit qummullu ilungersunartorsiornerit. Naatsumik oqaatigalugu kikkunnut tamanut nunami matumani sisorarluni timersornermut ilisarititsineq.
Qamuteralaat
Oqariartaaseq - aassi benzinamik akoqarpa? Taamaappat qamatueralannik angallattaateqarit. Tigummiviit motoorimut sukkatsisaatitallit tigoriarlugit nunap timaanut nutaanik misigisassarsioritsi.
Pisulluni ingerlaarneq
Nunaqarfinniit illoqarfinniillu nunap timaani tatsit qaqqat imarlu tikikkuminartuupput. Kalaallit Nunaanni pisummik angalaassaguit, nunap assinga sumiissusersiullu puigussanngilatit, imaluunniit misilittagalimmik angallassisoqarit.
Puilasut kissartut
Kujataani qeqertami Uunartumi imermi 38 gradinik kissassusilimmi inuunerissarnissamut periarfissaqarpusi. Imeq puilasunit pingasuneersuusoq tatsimut ujaqqanik sapusiukkamut kuuppoq.